Qudujzd

Kolb puhthanke hapanikanke.

Hapanikan spektr.

Hapanik (O — oxygenium latinan kelel) om kahesanz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas), kahtendes periodas.

Hapanik om lujas levitadud londuses. Man koren massan 47% kogoneb hapanikaspäi ühtnendoiš (silikatad da tž.), valdmeren vezi i reskvezi mülütadas 86% hapanikad massan mödhe, Man atmosferas joudjaližen hapanikan pala om 23,1%. 3,5 mlrd vot tagaz ani ei olend hapanikad Man atmosferas, se libui olijoiden fotosintezan tagut. Nügüd'aigan valdmeren fitoplankton i mecad pästtas joudjališt hapanikad. Valdmeren viluvezi mülütab enamba hapanikad mi läm' vezi ekvatoral.

Nened himikad avaižiba hapanikad puhtas olendas vll 1771−1775: ročilaine Karl Šeele, angline Džozef Pristli i francijalaine Antuan Lavuazje. Francine himik nimiti elementad oxygène «sündutai muiktust (hapandust)» amuižgrekan kelen sanoišpäi ὀξύς — «muiged» i γεννάω — «sündutan».

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Atommass — 15,9994. Ninevuz: gaz (normaližiš arvoimižiš) — 0,00142897 g/sm³, jügedamb vähäižel mi il'm, nozoluz — 1,141 g/sm³. Suladandlämuz — 54,36 K (−218,79 C°). Kehundlämuz — 90,19 K (−182,96 C°). Tetas koume stabilišt izotopad (¹⁶O — 99,759%, ¹⁷O — 0,037%, ¹⁸O — 0,204%) i 10 radioaktivišt 12..24 atommassanke, kaikiden niiden pol'čihodamižen pord om sekundiš.

Hapanik om kaikiš kebnemb mujutoi magutoi hajutoi gaz, paramagnetik. Nozol da kova hapanikad oma sinivauvhad. Hapanikan molekul om kaks'atomine — O₂ (dihapanik). Toine gaz om hajukaz sinine ozon O₃.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ristitun i kaiken londusen olend olmas ripub hapanikan oiktas südäiolendspäi, mugažo maižandusen šingotez. Sadas il'maspäi tobjimalaz tegimišton täht. Nozol hapanik om olmas ühthekeitandan täht. Gazsegoituz il'manke kävutase metallurgijas poltusen paremban palandan täht. Sadas äi ühtnendoid himižes tegimištos, kahtenz' aktivine metallatoi substancii ftoran jäl'ghe.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

• Hapanik webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz hapanikas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)

Hapanik Vikiaitas